laupäev, 14. mai 2016

Maasikasaak-Projekti lõpp

Lõpuks hakkasid meie maasikad ka saaki andma, ongi viimane aeg, kui 15.mai lõppeb maasikaprojekt. Seega esimene mamm valmis just õigeks ajaks. Kuna aga vaatasime, et oleme maasikatele kausse tehes väheke suurusega mööda pannud, siis kausi täiteks kirjutas iga laps paberi peale sõna maasikas, et meie ainsal maasikal ei oleks seal kurb olla. Lõpuks pilti vaadates tuli aga välja, et nüüd ei ole korvi nähagi enam meie "maasikasaagi" alt.
12.05.2016
Lapsed tõid välja ka, mida nad õppisid/mis meeldis selle projekti käigus:
-tore oli, et maasikatele kasvasid õied ja juba on maasikad ka kohe valmis.
-maasikataim ise oli tore, mõni oli toredam kui teine. See, kellel tulid enne õied oli toredam .
-mulle meeldis neid väga kasta. ja see ka, et neil olid väga ilusad valged õied.
-mulle täitsa meeldis maasikataime lehed keerasid end ühele poole ja teisele poole kui otsisid päikest.
-tore oli pildistada maasikataimi ja ilusaid õisi, see oli äge, kui nad  ära pöörasid.
-nii tore, et nad meile toodi, kohe täitsa huvitav oli rühmas siis olla.
-nad on väga ilusad vaadata. Isegi kollaseid.
-neid on tore vaadata iga päev mis teistmoodi on.
-juba on tulnud väikesed maasikad. Mina kastsin neid ka tublilt.
-mulle meeldis maasikaid tolmendada pintslitega. Ainult neid, mida pidi, mitte teisi.
-neid oli nii hea pildistada, see oli nii tore ja tulid head pildid välja.
-tore oleks see, kui maasikad kasvaksid suureks ja läheksid punaseks ja me saaks neid süüa.
-mulle meeldivad maasikad sellepärast, et neid saab süüa.
-neil kasvavad nii suured lehed ja nad kasvasid nii ruttu suureks meil rühmas.
-korve tegime ka maasikatele, need tulid meil naljakad välja, sellised ümmargused.
-maasikalehed on nii armsad, ma arvan nii, et kõige armsamad.

Nädala nipp: Jutusta üks lugu! Taimed armastavad aednikke, kes nendega räägivad.
Nädala nipiga oli selline asi, et lapsed arvasid, et iga päev on ju ise nagu uus lugu lasteaias. Ja maasikad on terve selle aja, mis nad meil on olnud näinud huvitavaid lugusid. :)

Aga selleks, et oleks huvitavam mõtlesime ikkagi jutukivide abil välja ka 2 täitsa uut lugu-üks ikka punastele maasikatele ja teine kollastele. Lugusid jutustasime 6-lapselistes gruppides. Mõlemad lood algasid maasika pildiga kivist ja siis sealt arenesid vastavalt võetud kivil olevale pildile. Kuna ühel pool kivi  oli üks pilt ja teisel pool teine, siis oli iga kivi üllatuseks ja vajas ikka natuke nuputamist, kuidas juttu jätkata.

I lugu

Elas kord üks maasikas. Tigu tegi sinna sisse omale kodu. Tigul hakkas maasika sees külm ja ta tuli sealt välja päikese juurde. Tuli öö ja ilmusid välja kolm, kes olid pahad ja nad vaatasid maasika sisse ja seal magas üks väike tigu. Siis tuli lehm appi ja aitas tigu. Auto sõitis mööda ja tuututas neile ja pahad hakkasid kartma. Lehm nägi porgandit ja hakkas seda sööma. Tigu hakkas kartma, et maasika sees on tal vähe ruumi ja kolis õuna sisse elama. Õunal on uks-võtmega. Võluõun. Õunad kasvavad puu otsas. Puu ärkas ellu ja hakkas järsku kõiki pildistama fotokaameraga. See on võlupuu võluõunaga. Puu pildistas lehma ja tigu ja loomi. Puu pildistas ja leidis pildi pealt palli. Puu leidis fotoka küljest nööri, mis oli sinna kinni jäänud. Nööri otsas oli õhupall. Puu alla kasvas üks seen. Ei see oli hoopis puu peale. Puu küljes on ka mõnikord seened. Tigu istus oma majas, aga seal oli pime ja tigu ei näinud sealt välja. Ta kutsus appi lehma ja nad tegid majale akna. Ükskord tigu nägi aknast väikest mängulaeva ja siis tuli tuul ja sõidutas teda mere peale. Tigu nägi laevast mägesid ja läks hoopis sinna elama ja tegi endale uue kodu. Tigu tegi uue kodu nokamütsi sisse ja kui sadama hakkas, siis oli ta seal all. Talle ei meeldinud see nokamütsi kodu väga, otsis uut kodu. Ta nägi mäel väikest maja. See oli nii tilluke. Ta leidis maja juurest suure koera, kes hakkas talle meeldima ja nad said sõbraks ja hakkasid koos mängima. Koeraga sai tigu ratsutada ka. Tigu ja koer olid suured sõbrad (süda), mängisid koos ööni. Tigu nägi väikest tibu ja nad said ka sõbraks, siis läks tigu lendama tibuga, nagu lennukiga. Tibu tegi endale kodu vihmavarju alla, nüüd on kõigil kodu olemas. Siis leidsid nad hoopis täitsa päris lennuki. Oi lehm oli ka, lehm tuli, ei oota ma mõtlen. lehm tuli tigule järgi sinna mäele. Kuidas ta oskas... no lihtsalt oskas tulla, oli lihtsalt selline lehm.Tigu, tibu, koer ja lehm lendasid austraaliasse. seal oli hästi palju inimesi ja nad said kõikidega tuttavaks. Veel said nad ühe lambaga sõbraks ja neil oli nii tore koos mängida. Lammas leidis küünla ja tõi selle teiste juurde ja kõik vaatasid küünalt. Küünal tegi neile valgust ja nad võtsid selle endaga kaasa, et neil kunagi pime ei oleks. Kõik said sõbraks ja kui nad veel surnud ei ole, siis elavad nad veel edasi.(vaba valik kivi)


II lugu
Elas kord üks maasikas. Raamatu sees on üks muinasjutt ja muinasjutu sees oli üks maasikas. Muinasjutus läksid kõik  magama (kuu). Tuli päev, oli pilvine ilm. Jänes läks maasika juurse ja sõi ta ära. Järsku hakkas sadama lund. See oli naljakas. Jänku muutis end valgeks. Siis sulas lumi ära ja ta muutus tagasi jänese moodi. Jänese juurde kõndis kilpkonn. Kilpkonn nägi seal maas lille, aga ta oli sellele allergiline ja ta hakkas kohe hästi palju aevastama. Aptsihh. Aptsihh. Aptsihh. Aptsihh. Aptsihh. Korraga oli jänese postkastis ümbrik. Seal oli kiri pingviinilt.  Jänes võttis prillid, millega ta luges kirja kilpkonnale. Pingviin kirjutas, et ta oli leidnud uue sõbra ja tema oli leidnud maast ka prillid. Siis oli pingviin veel püüdnud kala, mille ta ära sõi, sest ta on pingviin. Pingviinid söövadki kala. Maas olid õunad. Ei need olid hoopis kõrvitsad, Kilpkonn sõi selle ära. Ta oli siis väga ümmargune. Veel leidis ta lehe ja sõi selle ka ära ja siis oli nii ümmargune, et ei jaksanud end üldse liigutada. Kilpkonn leidis maast kommi, aga ta andis selle jänesele, kuna ta oli nii palju söönud, et ta jalad ei ulatunud maha. Jänesel on komm põses. Mööda kõndis poiss, kes tuli kuskilt-ei ta tuli metsast. Ta nägi kilpkonna ja jänest, siis nägi poiss veel ämblikku, kes oli kudunud võrgu keset teed. Ämblik leidis veel ka ühe kommi, aga see oli pulgakommi(vaba valik kivi). Metsa all on palju asju maas selles metsas. Kilpkonn on ikka veel  täitsa ümmargune ja nüüd on jänesel ja ämblikul kõhuvalu. Poiss ei tea ka, mis ta teeb veel. Keegi ei tea, mis teha. Siis jänes leidis jäätise ja sõi selle ka ära. Tõesti ei tea, mis seal metsas toimub. Nad läksid abi otsima.  Ämblik leidis lossi. Lossis said nad tassi. Ei keegi pakkus neile seal teed-ei raviteed. Tee tegi kõik terveks. Liblika loss oli see, tema elas seal ja tuli teistele appi. Tal ei olnud nime, see oli tavaline liblikas. Poiss läks lossis redelist üles otsima diktofoni, et selle sisse lugu rääkida. Nende lugu. Ta ei leidnud diktofoni. Liblikas leidis sealt ülevalt krooni hoopis ja pani selle pähe ja hakkas riiki valitsema. Kõik ülejäänud olid tema alamad. Ta valitses neid hästi. Jänes leidis ülevalt triangli ja hakkas mängima kuningas liblikale. Välja ilmus kass, kes leidis üles diktofoni ja hakkas rääkima sinna sisse huvitavaid lugusid. Head aega!




laupäev, 7. mai 2016

Kevadet jahtimas

Nädala nipp: Meisterda! Ise tehtud on hästi tehtud.
Ühel hommikul sai toas  ehitatud laste koostööna kevadele suursugune loss. Mõtisklesime selle üle, milline võiks olla kevade loss. Tuleb välja, et ta on selline, kuna veel ei ole õitsema läinud, varsti pidi minema roheliseks ja siis tulevad õied. :)

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                  Vaatlesime ka meie maasikataimi ja punane 2 maasikal on ka ilmunud esimene õis. Nüüd jääb vaid oodata, millal ilmub kollane 2 esimene õis. Kollane ühel on aga viljad juba üsna maasika moodi. Sellega sai nalja ka ühel päeval.  Õpetaja, aga millal siis need viljad nii valmis saavad, et neist saaks leiba teha. .......? Noh viljadest tehakse ju leiba. Vili = Teravili. :) 

laupäev, 30. aprill 2016

Tolmendamispintslid

Lõpuks jõudsid meie maasikataimed ka selleni, et punasel nr 1 ja kollasel nr 1 on olemas õied ehk on aeg hakata neid tolmendama. Õis ilmus punasele 25.04.
Saime ka õie pildile enne kui õielehed maha langesid.

Kõigepealt vaatasime projekti kodulehelt videot tolmendamisest ja saime teada, mis see on. Niipea kui kuulsid sõna tähtis töö, siis läks kohe lastel mõte mesilaste juurest mee juurde. Kuid saime hoopis targemaks, et mesilased aitavad ka taimi sellega, et kannavad oma jalgadega edasi õietolmu.
Lapsed mõtlesid ja siis arvasid, et see on siis nagu lillede vitamiin. Samuti jõuti järeldusele, et mesilastel on ikka väga karvased jalad. :)
Maasikapintsleid tegime sulgedest, puupulkadest, plastiliinist ja karvatraadist. Esimesed lapsed said ka olla usinad "mesilased" ja taimi pintseldada.

Kuna aga maasikaprojektis on ka katse, kus pintseldatakse vaid nr 1 taimi, siis sel nädalal eraldasime ka nr 1 ja nr 2 taimed, et oleks kindel, et pintseldame vaid nr 1 taimi

Nädala nipp: Kuula muusikat! Isegi taimed kasvavad muusika saatel paremini.


Muusika osas said meie taimed sel nädalal E. Griegi "Peer Gynt" kuulata. Ei ole kindel, kas neile meeldis, kuid kuna ilmus uus õis, siis oletame, et meeldis. Toomekad ise aga püüdsid muusikarütmis tantsida. Kuulasime ühel päeval muusikapalasid "Hommikumeeleolu", "Mäekuninga koopas", "Anitra tants".

Teisel päeval proovisime rühmas sama muusika rütmis maalida väikestes rühmades suurtele paberitele.  Oluline ei olnud seejuures mitte objektide kujutamine, vaid hoopis värvidest mõnu tundmine ning muusikasse sisse elamine. Üks rühm sattus kohe nii hoogu mäekuninga koopa ajal, et värvisid end paberist läbi.

Oi ja nõianädala puhul sõime ka vihmausse koos mullaga. Ei mitte päris. :)
Tegime lastega rühmas shokolaadiküpsistest pudingut ja lisasime kummikommiussid juurde. Lapsed tulid õues olles veel ka mõttele, et meie maasikataim tahaks ehk ka vihmausse mulda kobestama, kuid oldi väga õnnetud, kui õpetaja ei lubanud neid viia tuppa ikkagi maasikatele.




reede, 22. aprill 2016

Maasikakorv

Sel nädalal meisterdasime maasikakorve. Otsustasime selleks kasutada ära rühmas munadepühadest üle jäänud salvrätikud. Proovisime puhuda veepommi õhupalle(ehk siis väikseid õhupalle), kuid saime vaid punased põsed ja punnis silmad, neid on ikka väga raske täis puhuda. Seejärel täispuhutud pallid katsime pva liimi ning salvrätikutega. Õnnestus kogu töö käigus pool rühma ära liimida, salvrätikutükke leidus veel terve nädal igal pool, aga korvid said sellegipoolest väga kenad. Korvid kuivasid kusjuures veel 2 päeva ja mingil hetkel õhupallid lihtsalt läksid lössi sees, kuid korv säilitas oma kuju. Kollaazi pealt on näha, kuidas üks korv on seest sinine, sealt lihtsalt õhupall keeldus välja tulemast. :)
 22.04 Maasikakorvid-Toome laste rühmatöö 5-6 aastased. Foto Õpetaja Laura.

Nädala nipp: Võimle iga päev 10 minutit! Terves kehas on terve vaim.
Nädala nippi me järgisime hoolega, võimlesime ja tantsisime kohe nii, et võttis võhmale. Kui parasjagu ei harjutanud saalis Klunkeri tantse, siis rühmas muusika kõlas ikka koguaeg. Pildil on hiirte peituse pilt, kõik on hoolega keras niiet kass meid üles ei leiaks, või siis meie rühma puhul, et rebane üles ei leiaks.

Oi ja mainimata ei saa jätta ka seda, et  maasikataimel tuli esimene õis(17.04). Kollane taim nr 1. Õis ilmus nädalavahetusel, kuid enne kui kaamera üles leidsime olid juba õielehed maha langenud. Kuid ega see meie esimese õie üle rõõmustamist ei seganud ühestki otsast.  Korvid on olemas, esimene õis ka, nüüd jääme ootama vilju.

Maasikataimed 20.04

pühapäev, 17. aprill 2016

Järgides liikluseeskirju

Nädala nipp: Järgi liikluseeskirju! Nii on kõigil ohutu liigelda.
Käisime metsast ja terviserajalt kevadet otsimas. Enne minekut kordasime üle ka liikluseeskirjad. Kõik meile vajalikud tulid ikka välja.
-järgime liiklusmärke
-ei jookse, ei kisa
-kõnnime rivis, käest kinni paarikaupa
-kollased vestid on alati seljas nii pikkadel kui lühikestel
-ületame õiges kohas teed-sebra
-enne teeületust vaatame mõlemale poole

Siis aga tuli keeruline küsimus, millised reeglid kehtivad metsas, kas seal on ka liiklusreeglid. Lapsed olid ühehäälselt nõus, et kui näeme mõnda märki, siis kehtivad. Aga tohho tonti, ei olnud metsas ühtegi liiklusmärki. Toimus tõsine mõttetegevus, lõpuks mõeldi välja, et metsas on oma reeglid, mitte liiklusreeglid vaid metsareeglid:
-ei tohi lõket teha, ainult õiges kohas
-kisada ei tohi ka metsas
-liiga kaugele õpetajast minna ei tohi
-prahti ei tohi loopida... ega niisama ka maha panna
-kevadel on kraav külm, ujuma siis ka sinna ei ole hea minna

Konnakudu otsinguil

Terviserajal oli lihtsam seal olid märgid olemas, küll mitte liiklusmärgid
-seal ei tohi prahti loopida
-ATVga sõita
-suitsetada
Neid reegleid oli meil kohe hästi lihtne järgida, kuid nägime, et ühes kohas oli ikka väga palju prahti loobitud. Jõudsime järeldusele, et ju siis need inimesed ei osanud kaardi pealt reegleid lugeda, küll on hea, et meie ikka enne lugesime need läbi.
 13.04.16  Maasikapuhmas

Nädalaküsimuseks oli mitu tiiba on mesilasel? 2/4/6 .
Terve rühma vastus oli seekord ühehäälne-kõigil on 2 tiiba. Kuid kui hakkasime uurima, siis selgus hoopis, et see ei olegi õige vastus, hoopis 4 tiiba. Meisterdasime ka mesilasi, et ei ununeks see uus info, kui palju neid tiibu peaks ikka ühel mesilasel olema.


13.04 Otsides Õisi

neljapäev, 7. aprill 2016

Ja võitja on....

Makrofoto hääletuse tulemusel selgus, et kõige rohkem hääli sai pilt nr 2, mis sai 5 häält. Selle saadame siis ka konkursile. Lapsed on tegelikult kavalad, niipea, kui hakati pilte vaatama taheti kohe teada, milline on nende oma, sest tahaks ikka enda poolt tegelikult hääletada. Peale hääletamist alles said lapsed aga teada enda pildi numbri.


Nädalaküsimuseks oli sel nädalal: Millega toidavad töömesilased oma vastseid? Iga laps sai ketta, millega hääletada ja sellised on siis meie tulemused.
Sojapiima valija põhjendas oma valikut sellega, et äkki on mõnel mesilasel piimaallergia. Linnupiima valijad lähtusid sellest, et vahel öeldakse mesilase kohta ka mesilind-siit ka linnupiim.

Maasikataimed on meil pildi peal lopsakad, kuid kui hakkasime lastega lähemalt vaatama, siis alumised lehed olid kuivanud. Ega siis midagi, otsisime maja pealt kõige rohelisemate näppudega töötaja ja küsisime temalt nõu. Saime taimedele tema käest väetist. Vaatame, kuidas meie taimed sellele reageerivad.
6.04.2016

laupäev, 2. aprill 2016

Makrofoto protsess

Fotode tegemine oli täitsa huvitav protsess. Iga külje alt on meie maasikataimed nüüd pildistatud, küll alt, küll ülevalt, küll paremalt ja siis hoopis vasakult. Arvutist hiljem fotosid uurides selgus, et mõned fotod said siiski liiga kaugelt tehtud, nende fotode autorid said tahtmise korral võimaluse teha uue foto. No kes siis ei tahaks uuesti kaamerat kasutada.

Makrofoto hääletus oli kuni poole peale üsna tasavägine, kuid sealt edasi rebisid kaks fotot ette. Esmaspäeval hääletavad veel viimased lapsed ja siis kuulutame oma rühma võitja välja, kelle foto saadame ka konkursile.

Konkursile fotosid tehes saime korralikult selgeks  mõisted lähedal ja kaugel. Kaamerakäsitlemise ja ohutusreeglid said ka üle korratud. Igal juhul maasikataimedega saime protsessi käigus veel suuremateks sõpradeks. :)